Rae Golfi kõige raskem rada
Milline on Rae Golfi kõige raskem rada? Kuidas seda mängida? Ülevaate, kuidas Rae Golfi kõige raskemat rada mängitakse annavad nii kõrge, keskmise kui ka madala HCP mees- ja nais-mängijad.
Rae Golfi koostööpartnerina sponsoreerib seda rada Europcar. Europcar on eagle puhul välja pannud auhinna, milleks on 450€ vääringus autorendi teenust. Kas teed Rae Golfi kõige raskema raja vaid 2 löögiga ära?
Meie head greenkeeper Rein Paalberg kirjeldab rada järgmiselt: “See on mingis mõttes hästi ilus rada, kus tee alad on palju kõrgemal tänu millele on ülevaade rajale on kiiduväärt, mille tõttu on sealt hea raja mängimist alustada. Rada on pikk. Seega, kohe kui tahad kauge löögi panna, oled out-is.
Mis siis ikkagi on see kõige raskem rada Rae Golfis? Trummipõrin… selleks on PAR 4 ja 17. rada. Kindlasti said enamus teist juba Europcar-i vihjest aru, millisest rajast juttu on. Muidugi ei tunnista kõik mängijad just seda sama rada selleks kõige raskemaks, kuid hääle andjaid oli omajagu. Hääli koguti aprillikuu lõpus Rae Golfiklubi Facebooki grupis kahe päeva vältel. Hääled jagunesid järgmiselt:
Mängijad on kirjeldanud rada aga järgmiselt:
“Üsna pikk ja vesi on kavala koha peal, aga mulle meeldib!”
“Vesine ja pall ei veere.”
“Tõstetud ja kaldus griin. Eksides fairwayl, oled keerulises olukorras lähestumaks griinile.”
“Out paremal ja vesi vasakul. Isegi kui avalöögiga kenasti mängus, siis lähenemisel paremale, vasakule või pikaks eksides lähenemine kõrgendatud griinile üldiselt allamäge.”
“Mets kutsub pahatihti enda juurde.”
“Avalöögil on nii vesi kui out ebamugavalt mängus.”
“Griin on küllaltki keeruline.”
“No ei löö lihtsalt kahega peale! 🤬 ”
Millise taktiga erineva tasemega nais- ja meesmängijad 17. raja läbivad?
Räägime alustajatest. Meesmängijaks on meie klubiliige Karl-Oskar Haak, kelle HCP raja läbi mängimise ajal oli veel 49.
Oskari taktika alustajana on pigem mängida turvaliselt. Ta on arusaamal, et pigem on mõistlik teha üks lisalöök, kui hakata kuskilt rasketest kohtadest mängu olukorda päästma. “Ma arvan, et ma olen küllaltki enesekindel ja usaldan end nende keppidega, mida ma olen range-i peal kõige rohkem harjutanud. Näiteks rajal kasutan ma kõige rohkem raud 7 ning kõik avalöögi teen driver-i asemel raudade või hübriidiga”, räägib Oskar. Tema meelest on golfimängija profiili juures kõige olulisem suuta taltsutada enda emotsioone. Paratamatult mõned löögid ei tule välja, kuid oluline on nendes olukordades rahulikuks jääda ning keskenduda enda mängule.
Miks see rada aga Oskari arust kõige raskemaks valiti? Oskar ise seda rada kõige raskemaks ei pea, kuid suurem enamus valis 17. Raja kõige raskemaks kolme põhjuse pärast:
– kui on vihmane ilm, siis see rada on alati väga märg.
– fairway vasakus servas asuv tiik on täpselt sellise parajalt hea avalöögi kaugusel ehk siis tõenäoliselt nii mõnigi mängija on oma esimese löögi sinna löönud.
-fairway on kitsas ning raja paremas servas on out.
Kuidas Oskar rada mängib? Ta kirjeldab oma strateegiat järgmiselt: “Avalöögi üritan mängida fairway algusesse. Kuna praeguse seisuga õnneks/kahjuks avalöök veel nii pikk ei ole, siis see eelpool mainitud tiigi probleem mind ei puuduta. Edasi üritan raua löögiga end mängida griini ette ning kolmanda löögiga üritaks chipata griinile. Sealt edasi siis tahaks juba palli auku saada kahe putt-i löögiga. Avalöögi teen hübriid 4 kepiga, sealt edasi raud 6 või 7 ning griinile üritan lüüa 56° wedge kepiga. Muidugi on alustajana suur tõenäosus, et löögid ei tule välja, kuid kui tulevad, siis nende keppidega lüües on õnnestunud seal rajal mängides mitu korda teha bogey (+1 löök vastavalt raja PAR-ile).
Kui palli valikust rääkida, siis Oskar mängib selle palliga, mis parasjagu kätte satub. Palle on ta tavaliselt ostnud Golfihaigla Facebooki grupist. Kasutab kasutatud järve palle.
Sama taseme naismängijaid esindab Rae Golfi mängija Gloria Paul. Gloria hakkas 2020 aastal golfi mängima. Peale juunikuu Green Cardi kursust ta ühtegi trenni ei võtnud, kuid käis hooaja jooksul nii rajal kui range-l väga palju. Lausa jõuludeni välja. Eelmisel hooajal ei pidanud Gloria vajalikuks mängu liiga tõsiselt võtta. HCP-d ei langetatud, kuid mingi areng siiski toimus. 2021 hooajal otsustas Gloria tehnilisemalt läheneda. Ta seadis endale mõned eesmärgid ning on hakanud trenne võtma. “HCP on nüüd 54 asemel 51, päris naljakas, ma tean. Loodan, et saab peagi kiiremini langema. Ma olen praegu sellises faasis, kus range’l tuleb kõik hästi välja ja olen rahul, aga rajale ei oska seda veel kaasa võtta,” muljetab enda alustaja kogemustest Gloria.
Kas oled mängijana riskialdis või pigem mängid turvaliselt?
“Nii algajana vist ei saakski väga riskida, sest lihtsalt ei oskaks. Kui, siis tahtmatult. On veel nii palju asju, mille peale ma ei mõtlegi! Üksi rajal käies katsetan rohkem ning mängin tihtipeale mitme palliga. Seltskonnaga püüan turvalist mängu teha. Ka nende enda huvides. Mõnikord siiski juhtub ootamatusi, hiljuti “ründasin” sõpra griinile chipates, kui löök tuli planeeritust tugevam ja teda tabas…”
Kui küsisime Glorialt kuivõrd usaldad end kui mängijat golfirajal, vastas ta, et raha peale ei mängiks. Samas ei tunne ta, et usalduses probleeme oleks. Lihtsalt ei mängi oma soove veel algajana välja.
Mida pead golfimängija profiili juures kõige olulisemaks?
“Keskendumist. Tuleb end löögile pühendada, mitte tiigile enda ees, flight-ile enda taga ja selleks hetkeks muust maailmast välja lõigata. Sellest jääb Glorial endal aga vajaka. Alustajana toimub pidev mõistmine, kui palju on enda tegelikult enda peas kinni.
17. rada on Gloria jaoks lihtsalt üks sirge, paraja pikkusega avar rada, kus vasakule jääb vesi ja griinist paremale bunker.
Miks Gloria arust see rada kõige raskemaks valiti?
“Ma ausalt ei tea! Kui mälu ei peta, siis selle raja tiik on ainuke, kuhu ma veel ei ole oma palle uputanud. Ja liivaga sama lugu – pole siin veel pidanud rehitsema. Nüüd sõnusin raudselt ära. See võib ka seetõttu olla, et mängin esi üheksat palju tihedamini. Küll aga olen siin griinil alati valvas, sest kord sain sõbra 16. raja avalöögiga vastu tagumikku. Õnneks oli pehme koht. Tervitan Iffi!”
Milline on Sinu strateegia klubiliikmete poolt kõige raskemaks rajaks kuulutatud raja mängimisel?
“Löö tiigist paremale ja bunkerist vasakule. Seni on õnnestunud. Avalöögilt tahaks võimalikult palju distantsi saada, aga sellele spetsiaalselt ei mõtle. Olen okei tabamuse üle olen rõõmus.”
Rada läbi mängides tuli Glorail 7 lööki. Alustaja kohta väga tubli! Avalöögi tegi ta raud 6-ga, sest see on Gloria golfisetis kõige väiksem raua kepp ning driver-it ta veel mängu pole toonud. Täitsa okei avalöök! Kuna griinini oli veel tükk teed minna, lõi ta uuesti kuuega. Pall jäi normaalselt rajale, põõsa lähedale. Kuna Gloria löögidistantse ei mõõda, valis ta sisetunnet järgides järgmiseks kepiks raud 7, sest raud 6-ga oli oht üle griini lüüa. Aga võta näpust! Löök jäi hoopis liiga lühikeseks. Järgmise löögi lõi Gloria pitchiga griinile ja siis puttas kolm putti. Gloria pole jõudnud sel aastal puttamist nii väga harjutada ning 3. löögi puhul oleks pidanud raud 7 asemel valima raud 6.
Mis palliga Gloria mängib? Eks ikka mis iganes palliga, mis tiigist välja tuleb! Uute pallide ostuni ei ole Gloria veel jõudnud ning soetab tiigipallide mikse. Selle konkreetse raja mängis ta äsja 9. raja tiigist leitud Titleist-iga, millele oli kirjutatud “AJ.” Müsteeriline AJ, kui sa seda loed ja oma palli tagasi tahad, reageeri kiirelt! Suure tõenäosusega on see pall muidu varsti tiigis tagasi. Endalegi üllatuseks jäi see sama pall peale 18. rada veel Gloria kätte.
Järgmisena jagavad oma mõtteid keskmise taseme mängijad. Meeste esindajaks on Marti Dengo. 17. Raja avalööki lööb Marti driver-iga, mis lendas koguni 260 meetri kaugusele, mis tema enda sõnul ei ole sugugi mitte tavapärane. Teise löögi jaoks jäi ta enda jaoks ebamugavale kaugusele ehk ca 105-110 meetri peale. “Mul on mängijana suhteliselt suur katmata osa, kus 50 wedge lendab ca 100 meetrit ja PW lendab täis-swingiga ca 130 meetrit.. Seega, proovisin PW-ga rahulikult palli tabada, kuid tehnika vedas alt ja lõin kergelt väljast sisse ja pall feidis paremale griini ja bunkri vahele ning veeres sealt siiski bunkrisse. Õnneks töötas 56 wedge kenasti ja parkisin palli bunkrist järgmise löögiga umbes 1,5 m peale lipust,” kirjeldab Marti enda mängu kulgemist. Paraku tekkis Martil puttamisel aga publikuhirm ja ta sai kahega maha. Tasuks tuli bogey ja nagu Marti ka enne raja alustamist mainis, siis 17. rajal on bogey tema jaoks täiesti rahuldav tulemus.
Milline on Sinu strateegia rahva poolt kõige raskemaks rajaks kuulutatud raja mängimisel? “Kui on vaja kindlalt enam vähem ok skooriga maha tulla, siis avaksin seda rada pigem pika rauaga ja sihiks bogey. PARi jaoks on mõistlik ikkagi driveriga avada nagu ka täna tegin.”
Mis palliga Marti mängib? Wilson Staff Duo Soft+. Need pallid on kuulunud minu kotti juba kahel järjestikusel hooajal. “Mulle väga meeldivad! Tōesti on hea soft feel. Löögid on muhedalt vindised ja jäävad ka 150 meetri pealt griinile, kui ainult ise pallile pihta saan.”
Kas oled mängijana riskialdis või pigem mängid turvaliselt?
“Kui käia niisama sõpradega mängimas, siis üldiselt saan end pidada riskialtiks. Võistlustel ja GP ringidel proovin pigem teha turvalisi löögivalikuid, nt vee või OB-ga piiratud kitsamatel radadel eelistan driver-i asemel pikkasid raudasid. Samas pean tunnistama, et julgemate valikute eelistamisel kasvab tihtilugu enesekindlus ja seeläbi muutub mäng oluliselt kindlamaks. See tõestab hästi, et golf on suurel määral kõrvade vahel kinni ja kaalutletud risk tasub end kindlasti ära. Golfimäng on puhtalt mindseti küsimus. Kui kogu päev on läinud üle kivide ja kändude, siis kaob ka usaldus oma löögivalikute ja swing-i kvaliteedi osas. Samas võib see kõik paari õnnestumisega tagasi tulla. Iseenesest on talvine kõva töö treener Cristoferi eratrennides end ära tasunud ja nii palju pole ma selle 8-aastase golfari karjääri jooksul mängu nautinud. Seega siit minu soovitus kõigile alustajatele – õppige kohe mängima, pole vaja omaette aastaid pusida ja tulemuste paranemisele loota!”
Ka Marti kuulub nende hulka, kes hääletas 17. raja kõige raskemaks. Nagu ka teistele, on Marti jaoks kõige suuremaks probleemiallikaks vasakule jääv vesi, mis on mugavalt avalöögi distantsil. Samas on paremal pool OB ala, mis esimestel aastatel driver-iga slice-i lüües omajagu palle neelas. Ja kui drive Martil isegi enam vähem rahuldavalt välja tuleb, siis on teisega griinile saamine ja griinile jäämine paras väljakutse, sest tihti juhtub positsioon griinist olema kaugemal kui 150 meetrit.
Naisi on kõige raskema raja eksperimendis esindamas Kerli Mätas, kes eelistab eelkõige mängida pigem turvaliselt. Kerli jaoks on oluline leida mängides hea swingi tempo ja nautida mängu. Kui juhtub ebaõnnestumine, siis katsub Kerli keskenduda pigem uuele löögile võir rajale.
Ka Kerli jagab klubikaaslaste arvamust, et tegemist on ühe raskema rajaga, sest naiste tiiala on enamikel juhtudel kalde all ja natuke suunaga paremale auti, mille tõttu peab avalöök olema sellel rajal üsna täpne, et vältida auti ja vett.
Rada mängib Kerli üldjuhul järgnevalt: drive-i suuna võtan paremal pool oleva 100 meetri kaugusmärgi peale. Järgmine löök hübriidi või puuga griini ette ja sealt chipp PW või SW-ga griinile. Seekord mängis Kerli rada selliselt, et drive õnnestus tal teha tiigi paremale küljele fairway-le, sealt ilus löök puu 5-ga griini ette ja sealt chipp pitchiga griinile, millele lisandus 2 putti ja oligi bogey käes. Kõikide löökidega jäi Kerli rahule, kuid drive-ri löök oleks võinud pikem olla. “Sellel korral läks õnneks aga on ka olukordi, kus lõpetan raja 6 või 7 löögiga. Üldjuhul eksin siis drive-iga või veab alt teine löök griini ette.
Kerli mängib erinevate pallidega – Srixon, Callaway ja Titleist.
Nüüd siis järg meie koondislaste Nils Illimar Esko ja Triin Marleen Ustali käes. Nils on mängijana kohati nii riskialdis kui konservatiivne. Enne igat lööki hindab ta enda olukorda ja võimalusi, et vältida suuri riske ja hoida pall mängus. Kui tingimused on soodsad, mängib Nils agressiivsemalt. Nils saab ennast peaaegu täielikult usaldada, sest ta on küllaltki palju mänginud ja treeninud ning ei karda ka eksida, kuna teab, et eksimine on golfi lahutamatu osa.
Nilsi arust peaks iga golfimängija tundma enda tugevusi ja nõrkusi, et mitte panna ennast ebamugavasse olukorda ning jätta endale lihtsamaid lööke.
“17. raja avalöök on üks Rae Golfi keerulisemaid. Vee ette lüües jääb minna veel umbes 190 meetrit, kust griinile lüüa ei ole lihtne. Seega, tuleb hea tulemuse saamiseks teha raske avalöök ning raske teine löök. Avalöögil eksides on trahvilöögid lihtsad tulema.” Üldjuhul on Nilsi taktika rada mängides järgmine: tavaliselt proovib ta driver-iga veekogust üle lüüa, et jätta endale teiseks löögiks umbes 120 meetrit. Teise löögi proovib ta lüüa griini keskele, et ka väikese eksimuse korral püsiks pall griinil.
Kuidas aga Nils seekord rada läbi mängis?
“Esimeseks löögiks valisin driver-i, kuid lõin palli vette. Sellise vastutuule ja jahedate tingimustega oleksin pidanud drive’i madalamal hoidma ja tuulega rohkem arvestama. Trahviala tagant jätkasin raud viiega, mis imekombel lendas 170 meetri asemel 190 ja lõpetas griini taga, kust chippasin lipu juurde. Lõin raud viiega natuke liiga kõvasti, lühemat keppi järgmine kord pigem ei valiks.”
Nilsi palli valik: titleist ProV1x.
Triin mängib vastavalt olukorra soodsusele, kas siis turvalisemalt või riskialtimalt. Kui tingimused lubavad, saab riskida. Nagu Nils, ütleb ka Triin, et usalda end peaaegu kogu aeg. Samuti võivad mõned rumalad eksimused usaldust enda vastu kõigutada. Enesekindlus ja usaldus enda vastu tekib, kui käia palju mängimas, treenida ja endale sisendada, et eksida on igati okei.
Triinu strateegia rahva poolt kõige raskemaks rajaks kuulutatud raja mängimisel on lüüa avalöök paremale fairway poole, et kindlasti vältida vett. Griinile lähenedes vältida bunkerit. Avalöögi lõi Triin driveri-ga, mis kahjuks läks seekord natuke liiga paremale ja maandus mutta kinni, mis takistas palli põrkamise. Järgmiseks kepiks valisin puu 3, mis kahjuks ebaõnnestus kuna ei arvestanud alla poolese kaldega. Järgmine kord valiksin mõne raua sealt löömiseks. Griini juurest kasutasin wedge-i keppi 52 kraadi, mis aitas palli lüüa umbes kaks meetrit august.
Ka Triin mängib Titlest Pro V1x palliga.
Triinu jaoks on 17. Rada PAR 4 kohta päris pikk ja avalöögi maandamiseks on päris pisike ala kuna paremal on aut ja vasakul on teadatuntud vesi.
Soovime, et soovitused Rae Golfiklubi erineva taseme mängijatelt tulevad kasuks ning eksimuste arv Europcar-i rajal langeb!
Tekst: Kaisa Pilnik
Fotod: Gloria Paul erakogu, Kaisa Pilnik erakogu