Tom-Olafit, artisti nimega Reket, teame kui räpimaastikul tegelevat muusikut, kes on oma riimide ja keelekasutusega selles valdkonnas endale nišikoha välja teeninud. Tema talent ju täpselt seda soosibki. Milliseks on aga tema teekond kujunenud golfimaastikul ja kuivõrd ühist on sellel muusikaga?

Alustaja kursusega ühines Reket puhtast sportlikust huvist ja uudishimust golfi kui spordiala vastu. Pärast paari korda harjutamist ei leidnud ta aga esialgu ikkagi motivatsiooni ja seda lisatõuget, et golfi juurde püsima jääda. Ühel ilusal kevadisel päeval slaidis tema DM-i (loe: kirjutas Instagrami sõnumitesse), meie oma treener Torel Neider, kes tegi Reketile üleskutse veelkord proovida. Samal päeval saigi tehtud mänguring ja selliselt on Reket tänaseni golfi juurde püsima jäänud ning loodab, et jääb ka edaspidi. Suuresti tänu Torelile mahub golfimäng Reketi vabaaja veetmise sisse. 

Mõnes mõttes oli golfi mängimise algusaastatel tore umbes 10 000 sammu jalutada ja umbes sama palju neuronit sinna otsa kulutada, kuid kui tase golfis läks paremaks ja mänguoskus paranes, saigi võistlustest osa hakata võtma. Parim isiklik tulemus on Reketil auga välja teenitud Rae Golfiklubi 2019 aasta meistrivõistluste punktimängu võitja tiitel. Täna on Reketi suurem eesmärk golfis rohkem mängima jõuda.

Reket on ühes oma varasemas intervjuus öelnud, et talle meeldib golf, sest pall on alati paigal, kui talle lähenetakse. Kõikide mälestuste kohaselt seisab selle ütluse taga mõte, et kui mängija lööb pallist mööda, siis on see viga temas endas ning golfimäng ei sõltu kellestki teisest kui iseendast. Reketile meeldib golfi juures mentaliteet, et iga mängija mängib vastavalt oma tasemele täpselt nii hästi, kui suudab. 

Kas aga golfimaailma ja muusikamaailmaga saab mingi paralleeli luua? Sellest muusikamaailmast, kust Reket tuleb, ei kanta särki püksis, ei võeta pärast esinemist mütsi maha ega suruta kaasesinejatega kätt. Need maailmad on ikkagi suuresti erinevad, kuid nende mõlema maailma puhul paelub teda uudishimu. Mõlemas maailmas jääb Reket aga alati iseendaks ja leiab, et võib olla isegi golfimaailmas on ta rohkem tema ise. Ei laval ega golfiväljakul ei mängi keegi mitte mingit rolli. Mõlema puhul peab teadma, miks midagi tehakse, mida sellega saavutada tahetakse ja mis on eesmärk. Seda, mida Reket mõlemas maailmas saavutada soovib, teab vaid tema ise. Mis puudutab aga muusika kirjutamist ja ideestamist, siis selleks on golfimäng jällegi ideaalne. Eriti kui seda saab teha üksi. 

Kuigi Reketile meeldib väga ka üksi mängimas käia, valiks ta võimaluse korral tervest maailmast kõikvõimalike persoonide vahel ikkagi sõpradega mängima minemise. Isegi siis, kui selleks saaks olla kes iganes, kasvõi Tiger Woods isiklikult. 

Ideaalses maailmas oleks Reketi dream väljak mõnes soojas piirkonnas asuv. Ta on mänginud Gruusias Tbilisi golfi väljakul, kuhu võiks alati tagasi minna ning Marokos, kus on samuti kiiduväärt ilus väljak. 

Reket peab end amatöörmängijaks ning ei mõtle golfimängus suurte eesmärkide peale. Tema soov on lihtsalt mängida. Heal golfaril võiks ja peaks aga olemas olema vastav mindset, et alaga tegeleda. Märksõnaks on pühendumus ja aeg. Nagu ka kõikide muude spordialadega või valdkondade elus, kui tahta midagi edumeelselt teha, peab olema järjepidev. Golfiga ei ole nii, et tohiks enda peale pahane olla, kuna löökide arv on liiga suur, kui tegelikkus on see, et käiakse kord kvartalis mängimas. Reketi suurim takistus, läbi muige öelduna muidugi, on golfi mängimise juures äikesetormid. Loodame, et neid siis see aasta vähem oleks!

Õigeks hetkeks golfiga alguse tegemiseks peab Reket seda eluetappi, kui omatakse piisavalt aega, et teine kord pool päeva sellise aktiviteedi alla panna. Reket naudib golfimängu, kuid leiab, et see pole tegevus, millega ennast kiirustada. Ta üritab oma elu elada selliselt, et olla erinevate asjade suhtes uudishimulik ning tegevuste ja teadmiste suhtes võimalikult teadmishimulik, mistõttu on ta ka arvamusel, et inimesed võiksid elus kõike proovida, mida vähegi võimalik ja kui mingi tegevus meeldib, siis proovida uuesti. Kõige minimaalsemas perspektiivis jäädakse golfi mitte mängides ilma ühest sportlikust looduslikust jalutuskäigust, kuid suures pildis kõiksugustest toredatest sotsiaalsetest võimalustest, mis golfiga kaasneb. 

Olles mänginud peaaegu kõigil Eestimaa golfiväljakutelt, eristab Rae Golfi Reketi jaoks teistest see, et ta on niivõrd lähedal. „Käsi Piiblil!“, meeldib talle teadmine, et väljakule jõudmine on piisavalt valutu, et ei tahakski hakata kuskile kaugemale sõitma. Väljakul kulub niigi ju heas mõttes palju aega. Reket nagu ka paljud teised mängijad ootavad huviga, et näha, mis on Rae Golfis aastaga muutunud. Ka tema peab viimaste aastate arengut muljetavaldavaks. 

Reket naaseb golfiväljakule kohe, kui lõputöö esitatud ja muru roheline. Soovime talle seniks aga edu lõputöö valmimisel, uueks golfihooajaks palju mänguringe ning väga vähe äikesetorme!

Tekst: Kaisa Pilnik
Fotod: Joosep Martinson